· p-orbitaalid on hantlikujulised: p-orbitaalil asuvate elektronide leidumise tõenäosus tuuma kohal on null. Kolm p-orbitaali on üksteise suhtes ruumis risti. Neid tähistatakse vastavalt px, py, pz, mis vastavad ml eri väärtustele. Joonis 12.3 p-orbitaal Alates kolmandast kihist on võimalikud ka 5 d-orbitaali. Vastavalt d-orbitaalide ruumilisele orientatsioonile, tähistatakse neid indeksitega järgmiselt: dxy, dyz, dxz, dx2-y2, dz2. · d-orbitaalid on neljalehelise ristikheinalehe kujuga (dz2 erineb mõnevõrra). Joonis 12.4 d-orbitaal · f-orbitaalid saavad võimalikuks alates 4. kihist ning nende kuju on veelgi keerukam. s-, p- ja d-orbitaalide kujud: Mida suurem on tuumalaeng, seda tugevamini tõmbab tuum elektrone ning seda lähemal paikneb antud kvantarvude kombinatsiooniga orbitaal tuumale. Näiteks alumiiniumi (Z = 13) 1s-orbitaal on väiksem kui boori (Z = 5) oma
P!
K#N22##Q3##^o!%s#u#y"8IpsG#G#r"+n M,M%FB
|)eH#q#' 8@4)?
annaabi.ee 
