Inimõigused ja nende piiramine õigusega
Ronald Dworkin (1931) tähistab kaasaegses õigusfilosoofias väga olulist murrangut
õiguspositivismi ja loomuõiguse vana vastaseisu ammendumist. Dworkin käsitles
õigussüsteem süsteemina, mis hõlmab peale normide ka teatud üldisemaid printsiipe kui
õigluse ja teiste eetiliste väärtuste nõudeid. Üksikisiku õiguste lugupidamine tähendab seda,
et neist ei ole võimalik mingite sotsiaalsete eesmärkide nimel (policies) üle astuda [Jõgi
1997, lk 68]. Tänu Dworkinile on positivistid tunnistanud, et õiguse arengus on printsiipidel
oluline koht, ent neid ei leia üksnes positivistliku analüüsi teel.
Kokkuvõtteks võib teha järeldust, et loomuõiguse ja positivismi koolkonnad on aja jooksul
lähenenud loomuõiguslased on võitluse käigus saavutanud inimõiguste jm tunnistamise
kõigis kaasaegsetes õigussüsteemides ning nagu polegi enam positivistidega sõdida. [Jõgi
1997, lk 73].
20
annaabi.ee 
