Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist
kajastavas teoses. Väga palju andmeid, sealhulgas ka statistilist laadi, on 1932. aastal välja
antud maakondlike koguteoste sarja Eesti viiendas osas Valgamaa: Maateaduslik,
tulunduslik ja ajalooline kirjeldus.1 Lühidalt on piiri tõmbamisega kaasnenud mõjusid
kajastanud oma aja vaatevinklist Alleks Vallneri toimetatud 1982. aasta Valga linna
juubelit tähistav teos 400 aastat Valga linna.2 Kronoloogilises reastuses fakte tollaste
sündmuste kohta leiab Arved Duvini koostatud Valga linna kroonikaraamatust.3
EestiLäti vahelise piiri määramise protsessi ning vaidlusi Valga linna kuuluvuse üle on
hiljuti väga põhjalikult kajastanud Meelis Burget oma magistritöös Eesti-Läti piiri
loomine.4 Burgeti uurimus on ka olnud aluseks suurele osale käesoleva töö esimesest
peatükist. Transpordiühenduse kohalt on olemas mitu põhjalikku uurimust Eesti raudtee
ajaloost. Kuna Valga oli endise Liivimaa kubermangu raudteede sõlmpunktiks, siis linna
1