Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Uudiste ümber moodustus Peeter
Speegi eestvedamisel Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus e föderalistide
partei. Lühiealiste legaalsete ja illegaalsete ajalehtedega olid esindatud töölispartei
Eesti organisatsioonid. Parteilehtede kõrval ilmus hulk liberaal-demokraatliku
kallakuga väljaandeid (Päevaleht, Virulane, Sõnumed, Kodumaa).
Ajalehed lülitusid ka otseselt poliitilisse võitlusse: selgesti ilmnes ajalehtede toetuse
olulisus linnavolikogude valimiskampaaniate ja duumavalimiste ajal. Jaan Tõnissoni
edukus I Vene Riigiduumasse valimisel oli suures osas Postimehe teene.
Siitpeale hakkas just ajakirjandus hoidma pidevalt päevakorral küsimust Eesti
poliitilistest perspektiividest. Kui Jaan Tõnisson 1906. a Vene Riigiduumas esitas
Eesti autonoomia nõude, püsis see jätkuvalt ajaleheveergudel, kuni sai tegelikkuseks
pärast 1917. a veebruarirevolutsiooni.
Uusi suundi Eesti ajakirjanduses 20. saj alguses
1905