Ajaloo kiirkursus
juhtimisel võitlust monarhia kukutamise eest.
1906 kevadel valiti I Riigiduuma (524 saadikut), milles ülekaalus olid monarhistid ehk
tsaarivõimu vastased, kes püüdsid Asutavat Kogu valida. Tsaar, kes oli jätnud endale õiguse
Riigiduumat laiali saata, seda ka tegi. Valiti II Riigiduuma, mis saadeti samuti laiali. III ja IV
Riigiduuma, mis valiti piiratud valimisõigusega, olid koos ettenähtud aja ja võtsid vastu mõned
olulised seadused. Perioodi 1906.-17 nimetati Duumademokraatiaperioodiks.
Kuna Riigiduumasse olid valitud ka mõned eestlased, siis omandasid need olulisi poliitilise
võitluse kogemusi, mida rakendati Eesti riigi rajamisel.
1905 a. revolutsiooni sündmused Eestis
Pandi alus Eesti poliitilisele iseseisvusele.
11.01.1905 jõudsid Eestisse teated "verisest pühapäevast" Peterburis.
12.01.1905 korraldati protestistreike Tallinnas ja Tartus. Nõuti rahvusliku rõhumise lõpetamist,
omavalitsuse laiendamist ja rahvuskultuuri vaba arenemist.