Keskaja seisused
alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid,
krahvid, alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja
alamaadlikke džentelmenideks. Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo,
Saksamaal vastavalt Herr (härra) ja Ritter (rüütel), Prantsusmaal baron (parun) ja chevalier.
Moskva suurvürstiriigi aadelkond koosnes 3 liigist: bojaarid, okolnitšnid ja duumaaadlik.
Määratavad duumaadlikud (teenisaadel), osalesid Bojaaride duuma tegevuses; tema
komisjonide töös, juhatasid prikaase, täitsid õukondlikke ja sõjaväelisi kohustusi ja määrati ka
linnade vojevoodideks.
Poola aadlile kuulusid 14. sajandist 18. sajandini Poola kõrgemad riiklikud ja kiriklikud
ametid ning maa. Nad moodustasid aadlivabariigi, kus nad kõik olid võrdsed ja
valisid kuninga. Aadlikke oli üle ühe kümnendiku elanikkonnast, kuna Poola riigi valitseva
annaabi.ee 
