Plaate müüdi juba esimesel nädalal 650 000. Järgnevad aastad möödusid Metallical tuuritades mööda maailma. Metallica oli oma populaarsuse tipus: ükskõik, kuhu nad ka läksid, müüdi nende kontserdid alati välja. Pärast peaaegu kolmeaastast Black Albumi tuuri hakkas bänd tegelema uue suuna otsimisega. Järgnevalt tegeleti umbes aasta uue albumi, mis sai nimeks ,,Load", tegemisega. Plaadi piiratud pikkuse ning bändi soovimatuse tõttu anda välja duubelalbumit ilmus 1997. aastal album ,,ReLoad", kus olid ,,Load"-ilt välja jäänud lood, millest mõnda oli uue plaadi jaoks tunduvalt muudetud. ,,Load" ja ,,ReLoad" olid bändi varasemast loomingust tunduvalt erineva sisuga ning see tekitas mõistagi vastuolusid. Metallica näis neil olevat loobunud oma metal- bändi imidzist, bändi liikmed ajasid maha ka oma pikad juuksed ning see tekitas tõsiusklike hevifännide seas tõsist raevu. 2000. aastal tekkisid Metallical probleemid Napsteriga
Inglismaal piirdusid mässud vaid biitlite kontsertidega. (O'Brien, L. (1999). Sounds of the Psychedelic Sixties. [www]) Samuti oli ameeriklaste muusikaskene igas mõttes laiem ja mitmekesisem, seal liikusid tolleaegsete vaimuliidrite Jack Kerouaci, William Borroughsi, Allen Ginsbergi jt vaba-ja rahumeelsed mõtteavaldused, mis andsid inspiratsiooni ka sarnase muusika tegemiseks. Psühhedeelse muusika alguseks võibki pidada Bob Dylani 1966. aasta maikuus ilmunud duubelalbumit ,,Blonde on Blonde". Kuna tollane populaarmuusika seisnes enamjaolt lühikestes, vaid 2-3-minutilistes lookestes, erines too kauamängija oma voolavate lauludega oluliselt. (Wikipedia. Psychedelic Rock. [www]) Pikad, improvisatsioonilised lood olid senini olnud iseloomulikud eelkõige free jazzile, mitte rokkmuusikale, mille juured piirdusid kantri ja bluusiga, aga nüüd sai jazzilik jam omaks pea igale psühhedeelsele bändile. Kui jazziartistid pidasid oluliseks
annaabi.ee 
