pähklikestega (maasikas, muulukas). Süstemaatika alused Roos Kurdlehine roos L I Tihe, 1- 1,5 m kõrgune põõsas. Õis korrapärane viietine, tume- lillakas- I punane, suur. Lehed tumerohelised, kurrulised. Kasvab peamiselt K mererannikul liivaluidetel aga ka kultuuristatult koduaedades ilu- põõsana. Viljad suured, oranz- kuni tumepunased õiepõhjast moo- dustunud ebaviljad. Söödavad, sisaldavad rohkesti C vitamiini. Süstemaatika alused Küsimusi kordamiseks 1. Mida uurib süstemaatika ? 2. Millised on looduses esinevad riigid ? 3. Millisteks alarühmadeks jaguneb hõimkond ? 4. Milline on olnud taimeriigi hõimkondade arengusuund ? 5. Kas herne seeme on kahe- või üheiduleheline ? Miks ? 6. Aga tammetõru, viljatera, "kastanimuna", kõrvitsaseeme ? 7
ihest ahelast, kuid selle 2. Selgitag komplementaarsete l6ikude 3. Millest t OH OH nukleotiidide vahele on moo- 4. Mis on I dustunud vesiniksidemed. 5. Kirjelda fosfaatruhm riboos liimmastikalus Seetdttu on IRNA teist jdrku struktuur ristikulehe sarnane. 6. V6rrelgr
me teame tema väärtusi ainult ratsionaalarvulistes kohtades. Nii võimegi väita, et iga ristküliku pindala on . Kolmnurk Kolmnurkadest on kõige lihtsam alustada täisnurksete kolmnurkadega – neid kaks tükki kokku pannes saame täpselt ristküliku: Siit pole muidugi raske järeldada, et täisnurkse kolmnurga pindala on pool moo- dustunud ristküliku pindalast ehk , kus ja on tema kaatetite pikkus. Aga nüüd võime ju etalonina juba kasutada ka täisnurkseid kolmnurki ja see teeb iga teise kolmnurga pindala leidmise väga lihtsaks: tõmbame lihtsalt kolmnurka mõne kõrguse ja jagame ta kaheks täisnurkseks kolmnurgaks! 365
annaabi.ee 
