Vaimuelu 19. sajandi esimesel poolel
Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann
Voldemar Jannsen, kelle toimeta-misel hakkas 1857. a
Pärnus ilmuma Perno Postimees pärast 1806. a kevadel
trükimusta näinud Tarto maa rahwa Näddali-Leht'i mille
võimud siiski aasta lõpuks sulgesid , Otto Wilhelm Masin-gu
toimetamisel lühemat aega ilmunud Maarahwa Näddala
Leht'i ning Friedrich Reinhold Kreutz-waldi ajakirja Ma-ilm
ja mõnda, mis seal see leida on väljaandmist. Eestikeelse
kirjasõna levik soo-dustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19.
saj teisel poolel, mille ühtlustamisel olid suured teened
Kuusalu pastoril Eduard Ahrensil, kes koostas 1843. a uue
eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti
keskmurde.
Ühiskonna vaimuelu üheks oluliseks kujundajaks jäi ka
19. saj luteri usu kirik, mis säilitas esialgu oma varasema
valitsemiskorralduse ja laialdase osalise iseseisvuse, kuid
1832. a vastu võe-tud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas
annaabi.ee 
