Majavamm
paljunema hakata. Viljakeha tekkimine on selle märgiks.
Vammi otsimist tuleb alustada kohtadest, kus niiskus võib olla sattunud hoonesse. Näiteks
lekkivate vihmaveetorude ja vihmaveerennide juurest, kust tuul paiskab tilkuvat vett vastu
seina; oma osa on ka lekkivatel katustel, katuseakende, korstnaümbruste, rõdude, treppide jt.
väljaehitiste ühenduskohtadel.
Majas tuleks tähelepanu pöörata vee- ja kanalisatsioonitorudele, köögi- ja dussinurkadele, aga
ka külmaveetorude ümber tekkivale kondensatsiooniveele. Keldris on tavaliselt vammis süüdi
puudulik hüdroisolatsioon ja immitsev maaniiskus, märgatavalt suurendavad vammiohtu
vanad lekkivad roiskveetorud.
Majavammi olemasolust annavad teada tugevasti niiskunud ja küünega katsudes pehme puit,
spetsiifiline seenelõhn ja nähtav viljakeha või seeneniidistik.
Samas ei ole sugugi alati tegemist majavammiga, vahest tekivad ka hoopis lihtsamini
tõrjutavad seened