Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis
jate kohustus neid vahendeid kohtumenetluses kasutada. Seega peaks tulevikus menetluse kiirendamist
võimaldavate riigisiseste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine tähendama kaebuse EIK-s vastuvõeta-
matuks tunnistamist.
Edasi viitas EIK ka Raudsepa otsuses*42 30. detsembril 2008 põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
tehtud määrusele, milles Riigikohus oli leidnud, et isikul oleks olnud võimalik nõuda kahju hüvitamist hal-
duskohtus RVastS-s sätestatud alustel.*43 Samuti viitas EIK Riigikohtu uuele praktikale, nimelt 22. märtsi
2011. a üldkogu otsusele, millega tunnistati ebamõistlikult pika menetlusega tekitatud kahju hüvitamise
reeglite puudumine RVastS-s põhiseadusega vastuolus olevaks.*44 Kuigi konkreetne kaebaja ei oleks EIK
31 Eesti on küll sõlminud mõned sõbralikud kokkulepped või teinud ühepoolse deklaratsiooni, mille alusel on kohtuasjad lõpe-
annaabi.ee 
