EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
mulikke käike. Loodus- ja tarbekirjanduse piirialal leidub aga käsiraa-
matuid, matkajuhte ja määrajaid, milles praktilist informatsiooni mitme-
kesistavad siin-seal esteetilist aspekti rõhutavad looduskirjeldused.
Eesti looduskirjanduse lugu 241
Vaadeldes loodusesseede tähenduskihistusi, võib nii teksti loome-
impulsist kui ülesehitusest lähtuvalt esmaseks pidada autori vahetu loo-
duskogemuse edasiandmist. Neis kirjeldustes esinevad aeg ja ruum alati
konkreetsena ning enamikul juhtudel on tegemist ka konkreetse sünd-
musega, milles autor osaleb. Tihti püüab autor oma läbielamist – näiteks
kohtumist mõne huvitava loomaga või haruldase taime leidmist – luge-
jale edasi anda säärasena, nagu ta seda on ise kogenud, pöörates suurt
tähelepanu vahetutele aistingutele või kirjeldades, millised emotsioonid
teda sel hetkel valdasid