Kunstiajaloo valikessee, DADAISM
,,Kõik, mille kunstnik välja sülitab, on
kunst", ütles Kurt Schwitters. Seega dadaismis võis vabalt teha ja öelda seda, mis pähe tuleb,
kõiges kahelda ja muuta oma loomingu ideed ka selle teose loomise ajal. See, mida kunstnik
peab kunstiks, see ka on kunst. Kubismis ja futurismis seda ei öeldud välja, kuid nüüd oli see
avalik loosung.
Dadale sai iseloomulikuks loobumine kuntniku kontrollivast funktsioonist, ka tema kunstikäsitöö
oskustest. See oli aluseks Marcel Duschampi mitmele tööle kui alguses oli ta olnud vaid rahutu
kuntnik, kes midagi uut soovib proovida, siis edaspidiselt katsetas ta igasuguseid erinevaid
materiale ja lõpuks juhuse tõttu kukkus tal mitu niiti lõuendile, millest ta arendas edasi ,,Niitide
võrgustiku", maalides selle klaasile. Edaspidi lähtus Duchamp ükskõiksusest, ostes erinevaid
esemeid ja andis neile veidraid nimesid, näiteks pissuaar signatuuriga ,,R.Mutt", lumelabida
nimega ,,Vältimaks murtud käsi"