Timukamõõgal oli ots kumer/lame, teradel oli tekst (,,Jumal aitab mind vaest patust." ,,Kui ma mõõga tõstan, siis soovin patusele igavest elu."), ratta või võllamärk; mõõgaga pea maharaiumine oli kõige austusväärsem hukkamisviis. Saablil ühel küljel tera, teravik on kõver, kasutasid kergeratsaväelased. Sõjanoa ehk lühimõõga teraviku pikkus on 40-60 cm, kasutasid lihtsõdalased; esimese kolmandiku peal tera kõvasti laiem, et löök tugevam oleks. Duschak on käepidemeta mõõk; käepideme asemel on paraja suurusega auk, kust pisteti näpud läbi; kasutati praktilises võitluses vähe, rohkem õppustel. Pistoda - varaseim sõjarelv, kolmnurkne teravik, oluliseks nupp. Ketaspistodal on nupp kettakujuline. Neerupistodale (Nierendolch) annavad nimetuse ovaalsed/munakujulised laiendid käepideme juures, võivad olla nii ümmargused kui ka neerukujulised, kõige levinumad pistodad Eestist