PHB sünteesimisega pole mingit probleemi, seda plasti toodavad mikroorganismid valmiskujul. • Tärklis on looduslik polümeer, mida saadakse maisist, kartulist, nisust, tapiokist jms. Bioplastikute liigid • Polüolefiinid polüetüleen (PE) ja polüpropüleen (PP) on enimkasutatavad plastid. Need bioplastid ei ole biolagunevad. • Polüamiidi (PA) toodetakse osalise bioplastina. • Biopolüuretaanide (PU) omadused on väga laialt modifitseeritavad, neid on vahtudes duroplastideni. Valmistamisel võib kastada looduslikku kiudu (lina-, kanepi-, puidu-, džuudi-, kenafi-, banaanikiudu), mille eelis sünteetiliste kiududega võrreldes on madalam hind, väiksem tihedus, tootmise ajal väiksem CO2 – heide, lihtsam ümbertöötavus ja bio lagunevus. Bioplastikute eelised • Minifragmente ei jää alles • Ei sisalda kloori • Ei tekita metaani • CO2 vabaneb aeglaselt • Põllumajanduses • Meditsiinis kasutatav (biocompatible)
üsna levinud ning seda toodetakse tööstuslikult ( tootmine on küll alles arendusjärgus) nii kõrgtihedana (HDPE) kui madaltihedana (LDPE). Polüamiidi (PA) toodetakse osalise bioplastina. Neist levinuim PA11 (kaubandusliku nimega Rislan), on oma silmapaistva mehhanilise tugevuse, keemilise resistentsuse ja temperatuurikindluse tõttu kasutuses peamiselt autotööstuses. Bioloogiliselt ta ei lagune. Biopolüuretaanide (PU) omadused on väga laialt modifitseeritavad, neid on vahtudes duroplastideni. Kui üks monomeeridest (polüool) teha rasvhapetest, saaks PU-st osaline bioplast. Traditsiooniline toore on olnud riitsinusõli. Muid taimeõlisid peab polüooli tekitamiseks epoksüdeerima ja järgnevat ringi avama. Polümeer segatakse tihti täitekiuga (pms klaaskiuga, millel on ka sarrustav toime) või pulbriliste ainetega. Kasutada võib ka looduslikku kiudu (lina-, kanepi-, puidu-, džuudi-, kenafi-, banaanikiudu), mille eelis
annaabi.ee 
