Emil Durkheim
ühiskonna võimekus tagamaks vajalikul määral sotsiaalseid piiranguid (Morrison
2006:224).
Teisisõnu kollektiivsustunde nõrgenemine, ühiskondliku solidaarsuse hajumine, mis
võiks tähendada normatiivse regulatsiooni puudulikkust. Anoomia on seega
iseloomulik ühiskonna arengu murranguperioodidele, kus kiiresti muutuv ühiskond
kaotab regulatiivse võimu oma liikmete üle. Ühiskonna sisemine lagunemine,
solidaarsuse nõrgenemine jätab inimesed silmitsi iseenda probleemidega. Durkeimi
anoomiteooria väidab, et probleemidega silmitsi seismine tekitab inimestes pingeid ja
ebakindlust, millega kaasnevad häired sotsiaalses kohanemises. Häired võivad kaasa
tuua ühiskonnale ohtliku käitumise leviku ning muud sotsiaalse patoloogia nähtused e
anoomia (Mitendorf 2004:14). Seega on Durkheimi anoomia kontseptsiooni järgi
kuritegevus tihedalt seotud ühiskonnas toimuvate muudatustega. Nii positiivset kui ka