omakorda tekitab lainelist kontraktsiooni. Jaguneb: umb-, käär- ja pärasooleks. 83. Kõhukelme Seedekanalit, siseelundeid ja kõhuõõne siseseinu kattev serooskest. Seinmine kõhuseina vooderdav kõhukelme, sisusmine kõhuõõne elundeid kattev kõhukelme. Kõhukelmeõõs seinmise ja sisusmise kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. 84. Kõhukelme duplikatuurid Esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, risti- ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge. Sidemeteks nim kõhukelme üleminekut kõhu seinalt elunditele. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, mille vahel on tavaliselt rohkesti rasvkudet. Väikerasvik on maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asetsev duplikatuur
läheb üle siseelunditele. Sisaldab elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga – mesoteel. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim. seinmiseks e. parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks e. vistseraalseks. Kõhukelmeõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. 85) Kõhukelme duplikatuurid (kinnistid, suurrasvik) Kõhukelme moodustab duplikatuure, mis esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge. Sidemeteks nim. kõhukelme üleminekut kõhu seinalt elunditele. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, mille vahel on tavalisest rohkem rasvkudet. Suurrasvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla
annaabi.ee 
