Halastus ja ohverdus (Dostojevski "Kuritöö ja karistus")
uue elu poole.
Raskolnikovi sõber Razumihhin oli väga abivalmis ja heasüdamlik inimene.
Olgugi, et Rodja Razumihhinit eriliseks sõbraks ei pidanud ja teda tõrjus, hoolitses
ta Raskolnikovi eest, kui viimane haigena voodis lamas ning oli püüdnud teda
ennegi aidata. Razumihhin hoolitses ka ema ja Dunja eest, aidates neil linnas
leida korter ning kuna talle meeldis Dunja, muutus ta nende kodus sagedaseks
külaliseks. Noormees võeti perre avasüli vastu ja ema kiitis heaks nende abielu.
Dunjalt sai ta teada Raskolnikovi kuritööst, kuid nad suutsid kurjategijale
andestada, sest Rodja tunnistas oma kuritöö üles. Razumihhin püüdis kergendada
sõbra karistust ning tunnistas, et Raskolnikov oli aidanud üliõpilaspõlves oma
viimase varanatukesega ühte oma vaest tiisikushaiget koolivenda ja pidanud teda
pool aastat üleval. Peale poisi surma hoolitses tema vana isa eest ja mattis peale
surma maha. Dunja ja Razumihhin lootsid koguda veidi raha, et sõita Siberisse