ded. Ülevaade hõlmab ka kõiki ettevõtte põhi-, lisategevusalasid, samuti ka tooteid, teenuseid. Tähelepanu pööratakse ka keskkonnamõjuga tegevustele. Keskkonnaüle- vaate tulemuste põhjal tuleks selgitada, millised on võimalused keskkonnajuhtimis- süsteemi väljaarendamiseks. Analüüs oleks aluseks keskkonnapoliitika kujundamisel. Poliitika peaks sisaldama organisatsiooni missiooni, nägemust, põhiväärtusi ja veen- dumusi, organisatsiooni pidevat täiustamist, keskkonnasaastamise vältimist, kohalikke ja piirkondlikke eritingimusi ning vastavust keskkonnanõuetele. 1.1.2 Kavandamine Keskkonnapoliitika teostamiseks peaks organisatsioon koostama kava: 1) sellega selgitatakse välja keskkonnaaspektid, millega seotud olulisi keskkonna- mõjusid arvestatakse organisatsiooni keskkonnaeesmärkide püstitamisel. Keskkonna- aspektide väljaselgitamine määrab organisatsiooni tegevusega minevikus toimunud,
siiski võimalik loodusseadu stest tuletatud keskkonnata sakaalud ja keskkonnas toimuvad aineringed välja arvutada: teatud päikesekiirg ust saav teatud mullaviljaku sega hektar toodab teatud hulga biomassi, mis sisaldab teatud koguse energiat, mille käigus omakorda seotakse teatud kogus süsinikku, jne (Arrow jt 1995, 520- 521). Maailmas on välja töötatud kümneid metoodikaid , nn säästvuse näitajaid, kuidas inimese survet keskkonnale mõõta, riike võrrelda ja tulevikusuun dumusi ennustada. Ikka selleks, et langetada päevapoliitik as riigile ja rahvale paremaid, kindlust, küllust ja tulevikuusku tagavaid otsuseid. Käesolevas artiklis kaardistan Eesti positsiooni jätkusuutlikk use maailmakaa rdil, tuues välja Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik eetiliselt, institutsiona alselt, sotsiaalselt, majanduslik ult ja ökoloogilisel t. Väidan, et viiest eeldusest ainult ühel on võtme- ja konventsion aalsesse arengusse murrangut toov ning epohhi loov tähendus
annaabi.ee 
