tegu ühe meisterlikuma käsitlusega Eesti minevikust, kuid teose sisust saavad aru vaid vähesed. Teose mõistmise teeb keeruliseks see, et eeldab rohkesti teadmisi loodusteaduse, arheoloogia, keeleteaduse astronoomia kohta. Tsitaat raamatust, põhjendamaks eeltoodud väidet : „Helm, kui mäletate, on meie muistne sõna merevaigu tähistamiseks, mille me võtsime üle siin asunud Kunda rahvalt. Järgmisena esineb tekstis Dumna ehk nüüdisaegne laialdaselt levinud Damme, iidne toponüüm, mille hiljem võtsid üle lääneslaavlased praeguse Saksamaa ja Poola rannikualadel.“ (lk. 66) Ma usun, et raskeks teeb selle mõistmise ka see, et lugemisel tuleb sisse elada väga kauge aja – umbes 4000 aasta taha. Teos hüpleb edasi- tagasi 1000 aastat siia ja sinna. Raske on sel viisil jälgida tegevuste ja sündmuste kulgemist. „Pytheaselt pärinevad antiikgeograafia esimesed ja
Pomponius Mela, the Roman geographer, recorded in his De Chorographia, written circa AD 43, that there were thirty Orkney islands and seven Haemodae (possibly Shetland). There is certainly evidence of an Orcadian connection with Rome prior to 60 AD from pottery found at the broch of Gurness. By the time of Pliny the Elder, who died in AD 79, Roman knowledge of the geography of Scotland had extended to the Hebudes (The Hebrides), Dumna (probably the Outer Hebrides), the Caledonian Forest and the Caledonii. Ptolemy, possibly drawing on earlier sources of information as well as more contemporary accounts from the Agricolan invasion, identified 18 tribes in Scotland in his Geography, but many of the names are obscure and the geography becomes less reliable in the north and west, suggesting early Roman knowledge of these area was confined to observations from the sea. Geography of Scotland !
annaabi.ee 
