q2 = 0,09767 x 4,187 x 103 (23,5-22) q2 = 613,416 J 3) Keeduklaasi sai soojust q3 = m3 0,80 x 103 (t2 t1) J q3 = 0,04568 x 0,80 x 103 (23,5-22) q3 = 54,816 J 4) Kuna antav ja saadav soojushulk on võrdsed, siis: q1 = q2 + q3 q1 = 613,416 + 54,816 = 668,232 J 5) Leiame metalli erisoojusmahtuvuse Cmetall asenduste teel punkt 1 all toodud võrrandist, J kg -1 K-1 Leian metalli aatommassi Dulongi Petit'i seadust kasutades: Aatommass x erisoojusmahtuvus ~26 000 Aatommass = 26 000 / 291,95 = 89,06 Veaarvutus: Absoluutne viga: A = At Am A = 385 291,95 = 93,05 Suhteline viga: 31,87 % Järeldused: Nagu veaarvutuski näitab, tuleneb viga aatommassis (tegelikult peaks 63,5 olema, kuna tegu on vasega, meie saime 89,06) meie leitud erisoojusmahtuvusest. Viga tekkis möötmistulemustel, eeldatavasti temperatuuri mõõtmisel
q2= 702, 9973 J 2) Keeduklaas sai soojust: q3= m3 0,80 103 (t2 t1) J q3= 0,04493 0,80 103 (25 23) J q3= 71,88 J 3) Kuna antav ja saadav soojuse hulk on võrdsed, siis: q1= q2 + q3 q1= 702,9973 + 71,88 q1= 774, 8773 J 4) Metalli poolt antav soojushulk (erisoojusmahtuvus): q1= m1 c (100 t2) J 774,8773 = 0,0241 c (100 25) J= 1,8075 c J Cmetall = = 428,7011 J 5) Leiame metalli aatommassi Dulongi- Petit´seadust kasutades: Aatommass erisoojusmahtuvus 26 000 Aatommass 428,7011 26 000 Aatommass 60,6483 Järeldus: Erisoojusmahtuvust kasutades on metalli ligikaudne aatommass 60,6483. Kõige lähem aatommassilt on koobalt (Co), mille aatommass on 59 (58,93) või nikkel (Ni), mille aatommass on 59 (58,69). Kuna kasutatav metall jäi katse alguses määramata, siis ei saa leida ka katses tehtud viga. Samas võis kasutatud metall olla ka mitme metalli sulam. Sellest
annaabi.ee 
