Neid linde me tunneme
Lendu aitab juh-
tida saba. Maapinnal liikumiseks kasutavad linnud tagajäsemeid jalgu, mis on enamasti
neljavarbalised. Eri liiki linnud lendavad erineval kõrgusel.
Veelindudele on ujumisel abiks varvaste vahel asuvad ujulestad. Paljud linnud suu-
davad kulgeda nii vees, õhus kui ka maismaal. Lõualuudest on moodustunud nokk. Noka
kuju sõltub linnu toitumisviisist. Nii on näiteks röövlindudel suur ja tugev nokk, putuktoi-
dulistel lindudel väike nokk, rähnil puude trummeldamiseks sobiv tugev nokk jne. Suuri-
mad teadaolevad linnud on tänapäeval jaanalinnud (kehamassiga kuni 150 kg), kõige pise-
mad aga koolibrid (alates 1,6 grammist). Eesti lindudest on suurim kühmnokk-luik (kuni
13 kg) ja väikseim pöialpoiss (alates 3,5 grammist).
Linnud elavad kõrbetes, mägedes, metsades, tundras, veekogude ääres, asulates jm.
Paljud linnud elavad aastaringselt ühes ja samas paigas, teised aga rändavad ebasoodsate