Essee Don Quijotest
saavad lugeda seda, mida meie. Huvitaval kombel on tegemist romaaniga romaanis.
Cervantes tõstab oma tegelased romaanist välja ja nad pannakse meie, tavalugejate, kõrvale.
See on väga omapärane ja ainult vähesed kirjanikud on suutnud sellist asja nii hästi välja
mängida.
Romaani teises osas kuuleb Don Quijote kõrtsis inimesi rääkivat tema raamatust ja kõrtsilised
muljetavad sedamoodi, et jääb tunne nagu poleks Don Quijote enam armunud Dulcineasse.
Don Quijote kinnitab, et on siiski armunud. Ta pole rahul raamatu väljendusega ja isegi lubab
mitte Zaragozasse minna (kuigi raamatus oli kirjas, et ta on seal käinud), sest seal käigu kohta
oli kirjutatud mingi vale.
Mitmetes Don Quijote seikluses tuli välja nõidumise teema. Kuna mees otsis seiklusi ja need
päris igal nurgal talle vastu ei vaadanud, siis kujutas ta neid ette. Samuti oli tema jaoks
tegemist nõidusega, siis kui asjad ei läinud tema tahtmist mööda
annaabi.ee 
