Pronksiaegsed tsivilisatsioonid
võimule. Teistel juhtudel pmäärati asevalitsejad aga vallutajate aristokraatia hulgast.
Asevalitsejate kohus oli hoida võimualune ala sõnakuulmises, koguda makse ja ilmuda
kuninga kutsel oma väega suurematele sõjaretkedele. Tavapärane Mesopotaamia impeeriu
koosnes seega keskvõimule alistatud vasallriigikestest. Selline korraldus oli paratamatult
ebapüsiv. Lootes oma endist sõltumatust taastada tõusid asevalitsejad sageli kuninga vastu
üles. Tulemuseks oli ühelt poolt riikide duhteline ebastabiilsus, teiselt poolt aga ülemkuninga
pidev tarvidus alamaid edukate sõjaretkedega sõnakuulmises hoida.
Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku range tsentraliseerituse ja
detailse sisemise korraldatuse taset. Siinne ühiskond oli riiklikult märksa vähem reguleeritud.
Nii ülikud-suurmaaomanikud kui ka keskmistest ja väikeomanikest vabad kodanikud elasid
oma igapäevast elu riigivõimust üsna sõltumatult. Linnades tegutsesid sõltumatud käsitöölised