A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Sellele
vaatamata oli Aramise seisukord hea ja ta võis ennast ise kaitsta.
Bicarat ja Porthos olid teineteist samaaegselt haavanud. Porthos oli saanud
mõõgahoobi käsivarde, Bicarat reide. Kuna aga kumbki haav ei olnud tõsine, siis võitlesid
nad seda vihasemalt edasi.
Athos, keda Cahusac oli uuesti haavanud, muutus silmanähtavalt kahvatumaks. Ta ei
taganenud aga sammugi. Ta oli ainult kätt vahetanud ja võitles nüüd vasakuga.
Vastavalt tol ajal kehtivatele duellireeglitele oli d'Artagnanil õigus kedagi abistada.
Vaadates ringi, et näha, kes kaaslastest vajab toetust, üllatas teda Athose pilk. See pilk oli
väga paljuütlev. Athos oleks aga pigem surnud kui appi hüüdnud: kuid ta võis vaadata ja
pilguga abi paluda. D'Artagnan mõistis. Välkkiire hüppega sööstis ta vastu Cahusaci
külge, ise kisendades:
«Minu juurde, härra kaardiväelane, ma tapan teid!»
Cahusac pöördus ringi. Oli ka viimane aeg, sest Athos, keda üksnes ääretu vaprus