August Rei
Kadastiku talus. Ta sai varakult teada 1941. a. küüditamisest ja hoiatas teisigi. Oli ka
ise ENSV Ministrite Nõukogu 14. märtsi 1949 otsusega küüditatav, kuid mitte
küüditatud. Ta varjas ennast koos naisega aastatel 19491953 naiseõdede juures Paide
lähistel. Siiski arreteeriti Ferdinand Rei 2. märtsil 1953 Tallinnas ja mõisteti ENSV
Ülemkohtu otsusega sama aasta juulis par. 58-10 lõige 2 alusel 25 aastaks
sunnitöölaagrisse ja 5 aastaks asumisele. Ferdinand Rei otsuse järel Dubrovlagis ning
vabanes 1955 amnestiaga, misjärel tuli Eestisse tagasi ja elas Paides. Ferdinand Rei
abikaasa Elsa Rei jäi samuti küüditamata, varjates end oma õdede juures Paide lähistel.
Ka Elsa Rei arreteeriti märtsis 1953 ja mõisteti tribunali otsusega par. 58-10 lõige 2
alusel 8 aastaks sunnitöölaagrisse ja 3 aastaks asumisele. Elsa Rei oli Harku vanglas ja
vabanes samuti 1955 amnestiaga.
9