Elukestva õppe võimalikkus
õppimiseks tingimused, annab kindlasti eelise tänapäeva majanduses. Ei saa väita, et see kõik
on lihtne. Abiks on küll Euroopa Liidust saadud rahalised vahendid täiskasvanute koolituse
pakkumiseks, teisalt teevad riigikontrolli hinnangul asutused ühtse juhtimise puudumise tõttu
koolitusvajaduse väljaselgitamise, koolituste planeerimise ning hindamisega eraldi, muutes
niimoodi täiskasvanuhariduse süsteemi ebaotstarbekaks ja kohati dubleerivaks. Nagu näitab
statistika, on tööandjad nõus paljudel juhtudel ka oma inimeste õppimise kinni maksma.
(Täiskasvanud õppija koolipingis 2013)
Eesti haridusseadus reguleerib täiskasvanu haridust puudutavat järgnevalt: Seadus sätestab
täiskasvanute koolituse alused ja õiguslikud tagatised täiskasvanutele õppeks kogu eluea
jooksul. 240 Täiskasvanu koolitusseadususes on defineeritud eri liigid tasemekoolitus,
tööalane koolitus ja vabahariduslik koolitus.