algselt lihtsad kirikud, kus ainsateks kaunistusteks olid 1. Seos kirikuga. Teoloogia on keskaegse maailmanägemuse seinamaalingud ja mosaiigid. kõrgeim ilming, see ka kõlblusnormide loojana. II Bütsantsi kunst seotud Rooma kiriku hargnemisega 1) Lääne- 2. Keskajal inimene tunnetas samuti nagu ürgajal maailma Rooma kirik 2) Ida-Rooma kirik Bütsants, pealinnaks dualistlikult (vastandlikult). Kogu inimese mõttemaailm oli Kontsantinoopol. Tekkis toretsev kirikustiil, millest on tulnud hiljem seotud vastandamisega. Muide, elu ja surm need ei olnud väljend ,,bütsantslik toredus". Kirikud külluslikult kaunistatud vastandid, sest keha oli surelik, hing selle sees surematu. uhked värvilised mosaiigid, ristkuppelkirik (põhiplaan meenutas 3. Keskaja kultuur on tihedalt seotud juba arhailiste kultuuride
fotoefekti punapiiriks. Lk 94. Fotoelementides põhjustab valgus elektrivoolu tekkimise või muundatakse valgusenergia elektrienergiaks. Poojuhtides esineva sisefotoefekti korral valgus ei löö elektrone ainest välja, vaid vabastab need aatomeist. Vabad elektronid aga vähendavad aine elektritakistust. Lk 97. Footonil pole seisumassi, ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Footonil on impulss. Lk 105. Valguse olemust käsitletakse dualistlikult, tuginedes laine- ja kvantteooriale. Need lähenemised ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema sagedusega kiirgus aga lainele. On olemas nähtusi, mida saab seletada nii ühest kui ka teisest käsitlusest lähtudes.
mis ei ole pärit sellest maailmast." (JUNG 1991:180) Kristusest sai päästja nii juutide kui ka kogu Rooma maailma jaoks, näidates et seal kus valitseb võim, ei ole armastust ning kus on armastus, seal ei lähe võim arvesse. ,,Armastuse usund oli täpne psühholoogiline vastaspoolus roomalikule võimu kuratlikule kummardamisele" (JUNG 1991:181) Nii on oluline Jungi puhul mõista seda, et kui ta mõtleb mõneti dualistlikult, lahutades Jumala kaheks ,,hüpostaasiks" - Kristus ja Saatan, siis ei ole selle eesmärgiks iraanipärane dualism, kus jumaluses elab igavene sisekonflikt. Pigem soovib ta heegellikul moel saavutada uut kvaliteeti ning harmooniat. Oluline on veel ära märkida, et ka antud kvaliteet kui lõpptulemus on siiski oma olemuselt ambivalentne. Sest antud näite juurde jäädes - teisal paneb Jung pahaks roomakatoliku kiriku mõneti jäika traditsiooni ning dogmadesse takerdumist. Seega tuli esile