Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Kõik, mis ei ole jumalariigis, kuulub kuradi valitsusalasse.
Kui vaadata neid Lutheri mõtteid niivõrd puhtal kujul, kerkib paratamatult silme ette iraani
usund, kus hea Ahura Mazda ning kuri Ahriman teineteisega leppimatult võitlevad. Nii nagu
Lutheril, on ka iraani usundi puhul iseloomulik, et praegu on ,,kurja jumala" valitsusaeg, mis
95
kindlal ajal ,,hea jumala" poolt vääratakse. Seega tekib vägisi mulje Lutherist kui dualistist, kui
ta nii dünaamiliselt kirjeldab ,,kahe jumala" võitlust. Erinevus Lutheri, iraani usundi ja Jungi
käsitluse vahel seisab selles, et kui kahe esimese käsitluse järgi moodustab Kuri Jumala kõrval
,,ühe kolmandiku" (zurvanism), siis Jung loob kokkukuuluva kvaterniteedi Isa, poeg, Püha
Vaim ning Saatan. Seega moodustab Kuri Jungi õpetuse kohaselt Jumalast ,,ühe neljandiku".
Samuti rõhutavad kaks esimest käsitlust kurja ,,siinpoolsust", kuid Jung eitab seda, rääkides
annaabi.ee 
