Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Aga kui nad millestki koosnevad, siis see miski vaevalt et saab
olla hea. Kus siin on dualismi oht? Lisaks sellele peaks mu kritiseerija teadma kui väga ma
rõhutan Ise [vt mõistete lahtiseletust töö algul A.L.] (selle keskse arhetüübi, mis on complexio
oppositorum par exellence) ühtsust ning mu veendumused kalduvad väga vastupidises suunas
dualismile." (JUNG 1979:61)
Kommentaariks saab siin öelda, et empiirilise psühholoogia poole pealt ei saa Jungi tõesti ehk
dualistiks pidada (ehkki sellele viitab teatud määral tema mõiste enantodroomia, kus üks
vastand paratamatult kutsub esile teise), kuid metafüüsilistel teemadel avaldatud kirjutised
annavad selleks palju rohkem põhjust. Igatahes seovad Jungi ja White'i viisteist aastat osalt
küll ambivalentsed, kuid siiski pigem positiivseid suhted. Ühes oma kirjas on Jung enda elu
lõpupoole maininud järgmist.
,,Mul on määratu kirjavahetus; ma kohtun loendamatute inimestega, kuid mul on ainult kaks