saanud või ei tahtnud tagasi tulla tulla. Vähesed, kes naasid oma rahva heaks, kutsuti kui Ollam, ''meister-poeedid'' poeedid'', võrdseks kuningates ning hüüti omanäoliseks Keldiks, Tarkuse Lõheks (kala). Teised mütoloogiad austavad naasvaid initsaatoreid kui Päikese Pojad, Jumalikud Kuningad, Elupuud ja Kalamehed. Millised nad olid, need hiilgavad Tuatha De Danann, kes elasid saartel maailma Põhjas õppides maagiat, druidismi, nõidust ja tarkust ning kes tulid, oli öeldud, läbi taeva pimedates pilvedes, mis varjasid päikese valguse, et maha astuda Conmaicne Rein'i mäel? Mõned usuvad, et nad olid eelajaloolise ajastu võimsad ehitajad ja maagid, kes jätsid maha druiidilise pärimuse varanduse ning kummalised megaliitmonumendid, mille peidetud tähendusega märgistused ikka veel kõiki hämmeldavad, väljaarvatud väheseid pühendunuid, oma peidetud tähenduses.
Strabon, Diodoros Sitsiiliast, Cicero, Pomponius Mela, Plinius Vanem ning Ammianus Marcellinus, Lucanus; kõik on Rooma autorid. · Aleksandria traditsioon põhiliselt kreeka autorid alates 1. saj pKr: Dion Chrysostomos, Hippolytos, Diogenes, Laetrios · Kolmandana kasutatakse mingil määral Vana-iiri saagasid, mis puudutavad ainult druidismi Iirimaal. Kõige vanemad keltide materiaalse kultuuri leiud, alates hilispronksiajast (12001000; 1000800 eKr). Austria Alpides koht, kus kaevandati soola (Hallstati kultuur). Keltide seas ei olnud kirjaoskus levinud ega tunnustatud, oluliseks peeti suulisi pärimusi, lepinguid, teadmisi. 3. Keltide uurimine alates 17.sajandist. Euroopa, peamiselt Inglise ja Prantuse õpetlased hakkasid alles 17.18. saj uuesti keldi