Keemiatehnika alused
5) on sisuliselt Pitot toru täiustatud variant, kus ühe korpuse sise
on ühendatud nn. dünaamiline toru, mis on suunatud vastu fluidumi voolu, ning mõõdab
piesomeetrilise ja kiirussurve summat, ning staatiline toru, mis mõõdab ainult
piesomeetersurvet. Mõõteriista ühendatakse diferentsiaalmanomeetriga, mille peal on saadav
kõrguste vahe, mille abil leitakse eespool toodud skeemi järgi fluidumi kiirus.
Joonis 3.5 Pitot-Prandtli toru
Drosselseadmtes, nagu diafragma ja Venturi toru, mõõdetakse vedeliku mahtkulu toru
ristlõike ahenemisel tekkiva survekao järgi, mida vahetult mõõdetakse
diferentsiaalmanomeetriga.
Voolamise pidevuse võrrandist teame, et toru ahanemisel peab selles kasvama fluidumi
liikumise kiirus. Sellega kaasneb kiirussurve kasv ja staatilise rõhu vähenemine. Seega, kui
mõõta diferentsiaalmanomeetriga rõhkude vahet enne toru ahenemist ja ahenemise kohas (või
annaabi.ee 
