"drksa" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

«Teine kord,» jätkas poeet naeratades, «vaatasin ma enne magamaheitmist võtmeaugust ja nägin kõige kaunimat naist särgiväel, kui ta paljaste jalgade all voodi kägises.» «Kasi kus kurat!» kisendas preester hirmsa pilguga talle otsa vaadates, ja hämmastunud Gringoire'i õlast tõugates kadus ta pikkade sammudega katedraali kõige hämaramate võlvkaarte alla. III. KELLAD Alates häbiposti päevast märkasid Jumalaema kiriku neaased inimesed, et Quasimodo kellalöömise hoog on drKsa jahedamaks muutunud. Varemalt löödi kelli igal 249 puhul: aeglaselt löödi kirik sisse ja välja hommiku- ja õhtujumalateenistuseks, suurkell kutsus suurele missale, laulatuse või ristimise ajal kostsid rikkalikud helic väikestelt kelladelt, nii et õhk oli täis võluvat heli-põimingut. üleni vabisev ja kõmisev vana kirik oli alati tulvil kellade rõõmutsemist. Vahetpidamata helises siin reibas vaim, lauldes kõigi nende vasksuude kaudu. Nüüd aga näis see vaim kadunud olevat