Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines Theodore Gericault (1791-1824) maaliga "Meduse`i parv", mida võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal. Theodore Gericault Thedore Gericault- ,,Le Radeau de la Méduse" Theodore Gericault-"Severed Limbs" 1818 Theodore Gericault- ,,Portrait présumé de Madame Elisabeth De Dreux ,, Tõeline romantikute esindaja oli aga mees nimega Eugene Delacroix (1798- 1863), kes pani suurt rõhku maalilisele käsitluslaadile ja emotsionaalsusele. Peamiselt väljendas ta end täiendvärvide abil. Maalide motiivid on enamasti võetud keskajast. Tema loomingu üheks peateemaks on vabadusearmastus. Eugene Delacroix Eugene Delacroix-"Liberty Leading the People" 28th July 1830 Eugene Delacroix-,,Chiose Veresaun" 1824
Uksehoidja nimesid ja ameteid kuulutavad vahelehüüded tungisid kahekõne sekka ja sünnitasid hirmsa segaduse. Kujutletagu ainult, kuidas keset teatrietendust uksehoidja kahe riimi vahele*, sageli värsi keskele, hõikab oma kileda häälega: «Meister Jacques Charmolue, vaimuliku kohtu kuning lik prokurör.» «Jehan de Harlay, aadlik, Pariisi linna ratsaöövalve ülem.» «Rüütel Galiot de Genoilhac, Brussaci senjöör, kuningliku kahurväe ülem.» «Meister Dreux-Raguier, meie kuninga vete ja metsade valitseja Prantsusmaal, Champagne'is ja Brie's!» «Rüütel Louis de Graville, kuninga nõunik ja kammerhärra, Prantsuse admiral, Vincennes'i metsade haldur.» «Meister Denis Le Mercier, Pariisi pimedatemaja valitseja!» -- jne., jne., jne. Olukord muutus väljakannatamatuks. See veider saade, mis näidendi jälgimise raskeks tegi, vihastas Gringoire'i seda enam, et ta enese arvates tükk