A.dumas Kolm musketäri terve raamat
üheaastase põdra jälile. Te näete, ma pean loobuma ajujahist, niisamuti nagu ma loobusin
jahist pistrikkudega. Oh, härra de Treville, ma olen õnnetu kuningas. Mul oli järel veel
üksainus jahipistrik, ja üleeile kärvas seegi.»
«Tõepoolest, kõrgus, ma mõistan teie meeleheidet, see on suur õnnetus. Kuid ma
arvan, teil on veel järel hea hulk raudkulle ja pistrikke.»
«Aga ei ole enam ainustki inimest, kes neid dresseeriks. Pistrikutaltsutajad surevad
välja. Mina üksi tunnen veel ajujahikunsti. Kui mind enam ei ole, siis on kõik otsas. Siis
hakatakse jahti pidama lõksude, püüniste ja püünisaukudega. Oh, oleks mul ometi aega
õpilasi välja õpetada! Aga ei! Härra kardinal ei jäta mind minutikski rahule. Ta räägib
Hispaaniast, räägib Austriast, räägib Inglismaast. Ah, muide, kuna jutt on härra
kardinalist, siis pean teile ütlema, et ma ei ole teiega rahul, härra de Treville.»