Eduard Viiralt
skulpturiateljeesse. Esimestel aastatel tegeleb ta skulptuuriga intensiivselt. 1922. aasta
alguseks valmis kipsis Konrad Mäe2 portree parim Viiralti meieni jõudnud skulptuuridest,
mis paelub tundliku detailse modelleeringu ja psühholoogilise realismiga. Teisesuunalistest
otsingutest kõneleb lüürilisekspressiivne, suure voolava vormiga Kristjan Tederi portree.
Kuivavõitu graafiline käsitlus, kunstniku graafikast tuttav groteskne varjund eristab peale
Dresdenis3 viibimist loodud A.Hasselblatti portreed. Nimetatud ja veel mõned teosed lubavad
väita, et Viiraltist oleks võinud saada ka hea skulptor. Skulptuuriga tegelemine tuli igatahes
kasuks tema graafikale, andes tunda kindlas plastilise vormi tunnetuse.
Paralleelselt skulptuuriga tegi Viiralt graafikat, kõigepealt muidugi joonistas. Viiralt õppis ka
minevikukunstist. Orientatsiooniga saksa kaasaegsele ekspressionistlikule kunstile seltsis
annaabi.ee 
