Keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel tehakse ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut. Prügila sulgemise protsessis arvestatakse Eesti Vabariigi kehtivaid asjassepuutuvaid õigusakte ja vastavat rahvusvahelist seadusandlust. 2. Alternatiiv O Prügila suletakse, ilma kinnikatmata ja drenaazitorustikku rajamata. 3. Alternatiiv I - Prügila sulgemine Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrusega nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded" kehtestatud korras Nimetatud määruse §35 kohaselt peab prügila ladestamise lõppemisel katma järgmiste kihtidega: · gaasi kogumise kiht · vettpidav mineraalkiht · dreenikiht, vähemalt 0,5 m · kattepinnas, vähemalt 1 m
sanitaarset seisundit. Kõik metsamaade muivendamisest tingitud muutused suurendavad puistute juurdekasvu ja tootlikkust. Kuivenduse efektiivsus oleneb peamiselt kavukohatüübist, mullastikust, metsa vanusest, täiusest, puuliigist, koosseisust, boniteedist, soostumise põhjustest, kuivenduse intensiivsusest jm. Kasvukohatüüp on tähtsamaid kuivenduse efektiivsuse näitajaid. 42. Millest koosneb drenaazisüsteem? Drenaazisüsteemiks nimetatakse drenaazitorustikku, millest vesi väljub ühe ühise suudme kaudu, ja selle juurde kuuluvaid rajatisi. Süsteemi elemendid on dreenid, kollektorid ja drenaazi armatuur. Dreenide põhiülesanne on liigvee vastuvõtmine pinnasest (reguleeriv võrk). Kollektorid juhivad liigvee kogujakraavidesse (eesvoolu). Kollektorid, mis ehitatakse savitorudest või perforeeritud plasttorudest, täidavad ühtlasi reguleeriva võrgu funktsiooni. Asbesttsemendist või plastist