[8] See oli ka huijattu ja filmi See on SPINAL TAP. Tegelikult on laialdaselt Nigel Tufnel alates film põhineb üsna suures osas Beck. Tema korda koos Yardbirds oli lühike, võimaldades Beck ainult ühe täieliku album, "Yardbirds" aka Roger on insener (1966); Beck lahkus pärast 18 kuud, osalt tervislikel põhjustel. Paar kuud ta jagas kahesuguse viia kitara rolli Jimmy Page, kes asus Yardbirds kui basisti, kuid varsti kolis koos viia kitarr, Chris Dreja liiguvad bass. Ajal pinna Beck näib olevat lahkunud kontserni, sest tema tervis, Page, kes olid kutsutud juurde sagedusalaks teist korda 1966 by Beck ise ütleb erinevat lugu: "See oli sellel Dick Clark Tour-seal olid mõned käituda. Üks korda selles pukeutumishuone I kõndinud ja Beck tema kitarri peale tema pea, umbes nii, et see alla Keith Relf pea, kuid selle asemel nässus see sõna " Jimmy Page meenutada aastat hiljem
basskitarri, jäi ta otsekohe nõusse. Samal ajal kasvas ansamblis rahulolematus Jeff Beck'i enda vastu. Kaevati, et ta on kapriisne, auahne, umbusklik, kaebab tihti oma lapsepõlveõnnetusega saadud peavalude üle, ühel õhtul võis mängida suurepäraselt, teisel aga eksida ja mängu segi ajada. Ta oli sageli haige või siis teeskles seda ja ei tulnud siis kontserdil lavale. Ühel esimesel Ameerika ühiskontserdil haigestus Jeff Beck angiini ja lavale ei tulnud. Saatekitarrist Chris Dreja soolopartiisid mängima ei hakanud. Seejärel otsustati ta üle viia bassile, aga Jimmy'le anti juhtkitarristi osa. Varem tähendas iga Jeff Becki haigus kriisi, sest 10 publik tundis ja armastas teda ning tema asendamine oli väga riskantne. Kuid Jimmy Page tuli oma ülesandega loomulikult hästi toime. Kõiki Jeff Becki soolosid teadis ta peast ja mitte ainult ei mänginud neid, vaid lisas üht-teist ka omalt poolt, üllatades auditooriumi
annaabi.ee 
