(pinnal+maapõues+atmosfääris). Maapõues on soolast vett 0,3%. Mageda vee varud on polaarjää ja liustikud, kokku 87%. Inimkonna elutegevus baseerub vaid hel sajandikul protsendil kogu maakera veevarudest. Jõgede keskmine äravool Eestis on 0,04% maakera summast. 3. Maailmas tuntud niisutusviisid, nende sobivus Eestisse. Niisutusviisid võib jagada 5: 1. uduniisutus 2. vihmutus 3. pindmine niisutus 4. mullasisene niisutus ehk tilkniisutus 5. altniisutus (dreenniisutus Eesti tingimustesse ei sobi) 4. Pindmine niisutus. Kastmisvesi juhitakse kihina maapinnale (valgniisutus) või vagudesse (vaguniisutus) või ujutatakse maapind veega üle (tulvniisutus või limaanniisutus). Kõige vanem ja levinum niisutusviis maailmas. Valgniisutus: Kõrgemal asuv veehoidla, kust vesi suunatakse niisutuskanalitesse, mis kulgevad maapinna kõrgemaid punkte mööda. Vesi lastakse kastetavale alale ribadena. Sealt voolab vesi ise edasi kastetavale alale
ja suudaks taimi normaalselt veega varustada. See niisutusviis on rakendatav aladel, kus juba looduslik põhjaveetase on kõrge. Need maad vajavad enne kuivendamist. Põuaajal tuleb äravoolu kuivendussüsteemi kaudu takistada ja hoida põhjaveetase taimekasvuks vajalikul kõrgusel (paisniisutus). Niisutamine on märksa tulemusrikkam siis, kui kuivendus- ja niisutusvõrk on rajatud ühtse süsteemina (dreenniisutus) ning vett pumbatakse süsteemi juurde või tuleb see sinna isevoolu teel. Eestis on dreenniisutust ehitatud, kuid varem poldritel, viimastel aastatel ka köögiviljapõldudel 55)Mis on kastmisreziim ja kuidas seda määratakse? Kastmisreziim on taimede tehislik kastmine teatud ilmastiku tingimustel. Seda määratakse õhu- ja mulla niiskuse taseme nng temperatuuri alusel. Peamised niisutamise meetodid on kontrollraamatu meetod, evaporatsiooni meetod ja tensiomeetriga määramine.