"dreeniveega" - 1 õppematerjal

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine

kui seda on tema valgaladele ehitatavatel ehitistel. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus on hinnanud Harku järve valgalasehitustegevusest tulenevat lisakoormust järvele. Praegu tuleb viimase aja ehituste kõvakatetelt 0,1-1,4% järve valgala lämmastikust ja 0,7-16% fosforist. Kui lõpetatakse praegu pooleli olevad planeeringud, siis ulatub kõvakatete lämmastiku osa 0,2-2,7 protsendini ja fosfori osa 1,3-30 protsendini. Lisaks sellele tuleb biogeene valgalasse juurde uute eramute dreeniveega. Fosfori sisaldused võivad uued arendusalad muutuda Harku järve tähtsateks toiteallikateks. 3.5 Taimestik ja rohevõrgustik Linna tingimustes omab mõiste roheala laiendatud tähendust. Sealne algne looduslik taimkate on sajandite jooksul tugevasti inimese poolt mõjutatud. Rohevõrgustiku koosseisu kuuluvad teatud mööndustega ka pargid ja tänavahaljastus. Looduslikku taimkatet on säilinud ainult hoonestamata aladel. Järve ümbrus on tasane, enamasti heina-, põllu- ja aiamaade all