aastal. Scheele oli saanud hapniku küll katseliselt varem kui Priestley, ent teate hapniku avastamisest avaldas Priestley enne Scheele kuulsa traktaadi ilmumist. Hapniku avastajana on veel nimetatud ka inglise teadlast Daniel Rutherfordi. Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon(O3). Dihapnik on stabiilne gaas, mis temperatuuril 183 Celsiust kondenseerub siniseks vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb
aastal. Scheele oli saanud hapniku küll katseliselt varem kui Priestley, ent teate hapniku avastamisest avaldas Priestley enne Scheele kuulsa traktaadi ilmumist. Hapniku avastajana on veel nimetatud ka inglise teadlast Daniel Rutherfordi. Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis. Ühendid Oksiidid (vesi, ränidioksiid, metallioksiidid), Happed, Alused, Soolad, Paljud orgaanilised ühendid. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikuga vesi. Saamine Hapniku saadakse laboratoorselt hapnikurikaste ainete kuumutamisel. Puhtama hapniku saamiseks kasutatakse laboris ja tööstuses vee elektrolüüsi. Kautamine
Priestley ei nimetanud saadut alguses hapnikuks, selle nime (inglise keeles oxygen) andis hiljem Antoine Lavoisier, kes arvas, et hapnikku on vaja kõikide hapete moodustamiseks. ,,Oxygen" tuleneb Kreeka keelsetest sõnadest oxys ja genes, mis koos tähendavad ,,happe moodustumist". Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis. Saamine Hapnikku saab mitmel erineval viisil, näiteks suuremates kogustes saab hapnikku fotosünteesi, elektrolüüsi ja KClO3 kuumutamise läbi. Väiksemates kogustes saab seda igasuguste reaktsioonide läbi. Omadused Hapnik on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu mittemetall, mis on küllaltki hästi reageeriv teiste
soodustab põlemist ja hingamist, teine seda ei tee. Seda, et õhus leidub hingamist ja põlemist soodustav gaas, on maininud veel Leonardo da Vinci, Robert Hooke, John Mayow ja mitmed teisedki. Hapniku avastajana on veel nimetatud ka inglise teadlast Daniel Rutherfordi. Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis. Kokkuvõte Hapnik on elutähtis element suuremale osale meie planeedil elavatele organismidele. Põhiliselt tänu fotosünteesile on õhuhapnik taastuv loodusrikkus. Inimese järjest intensiivistuv majandustegevus on viinud selleni, et atmosfääri hapnikuvaru on hakanud vähenema. Inimene kasutab hapnikku paljudel elualadel, peamised kasutusalad on kütuste põletamine tööstuses ja
aastal. Scheele oli saanud hapniku küll katseliselt varem kui Priestley, ent teate hapniku avastamisest avaldas Priestley enne Scheele kuulsa traktaadi ilmumist. Hapniku avastajana on veel nimetatud ka inglise teadlast Daniel Rutherfordi. Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis. Hapniku üldiseloomustus Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni - järelikult keemilistes
aastal. Scheele oli saanud hapniku küll katseliselt varem kui Priestley, ent teate hapniku avastamisest avaldas Priestley enne Scheele kuulsa traktaadi ilmumist. Hapniku avastajana on veel nimetatud ka inglise teadlast Daniel Rutherfordi. Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis. 4 Hapniku üldiseloomustus Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni
Ta leidis, et selles on viiendik nn. tuliõhku ehk hapniku. Tuliõhku valmistas ta mitmesuguste ainete (näiteks elavhõbeoksiid, salpeetrid, mangaaniühendid) lagundamisel. 3 Drebel, kes oli hollandlane, avastas hapniku ja selgitas välja selle füsioloogilise osa hingamisel. Sellel ajal võitlesid Hispaania ja Madalmaad võimu pärast merel. Madalmaades üritati allveelaeva ehitada, et sõda võita. Hingamiseks vajalikku hapnikku saadi Drebeli ettepanekul salpeetri kuumutamisel. (Hergi Karik, 1991) Õhk ja selle koostisosad Õhk on gaaside segu. Selle peamine koostisosa on lämmastik, mida on õhus 78%. Elutegevuseks on kõige olulisem hapnik, mida on õhus 21%. Õhus on alati süsihappegaasi, kuid võrreldes lämmastiku ja hapnikuga on seda väga vähe, ainult 0,03 0,04% Ka kuut gaasilist lihtainet (väärisgaase) on õhus väga vähe, kokku 0,9%. Väärisgaasidest on kõige rohkem argooni
annaabi.ee 
