Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
magnetismi ja elektri vahel. Täiesti tavaline rauatükk muutub elektriväljas
magnetiliseks.
Keerulisema sõnumi saatmiseks märgistati tähestiku tähed teatud koodide abil.
Sellised koodid leiutas Morse ja me tunneme morsetähestikku tema piiksude järgi.
Pikema piiksu ajal tõmbab vastuvõtja mehaaniline pliiats paberile pikema juti,
lühikesed piiksud saavad punktikesteks. Tegelikult valmistati ka keerulisemaid
aparaate.
Esimene elektritelegraafiliin tõmmati 1838 Paddingtonist West Draytoni vahele, liin
peideti maa sisse, et mitte liigset tähelepanu äratada. Telegraafi ostis endale just
raudtee, kuna ta vajas kiiret infovahetust. Samas rahvas suhtus telegraafi ükskõikselt.
Tähelepanu äratas telegraaf aga aastal 1845, kui Inglismaal mõrvati üks naine ning
mõrvar saadi kätte tänu telegraafi teel edastatud isikukirjeldusele. Kui rong sõnumi
vastuvõtnud jaama jõudis, astus seal kirjeldustele vastanud mees välja ning politsei
vahistas ta peagi
annaabi.ee 
