lugeda muinasjutte, neid on alati tõmmanud seiklusjutud ja muud lood, kus läbivateks teemadeks relvad, võitluskunstid, suhete klaarimised rusikate või relvade abil, aarete jahid jms. Vahepeal ongi mul raske mõista, et elus on kõik palju teistmoodi kui nendes loetud ilusates lugudes. Ma ju kasvasin üles, võttes neid lugusid kui päriselt toimunuid Eks ma mängin ka tihti printsessi ja olen üpris jonnakas, näitan liigselt välja oma tundeid ja dramatiseerin tundepuhangutega üle. Iseenesest mõistetavalt peaks siis mees tulema mind ,,päästma" , aga toimub hoopis vastupidine reaktsioon. Selline käitumine on meestele arusaamatu ja tundub neile kohati isegi hullumeelsusena. Olgugi, et muinasjutud pärsivad ehk reaalsuse taju või moonutavad pilti tegelikkusest, siiski usun ma, et need lapsed on jäänud paljustki ilma, kelle elus need fantaasiarikkad lood puuduvad. Kas on siis paha uskuda headuse jõusse või halva lüüasaamist
võtsin, lõin verest välja. Kartsin helistada ja sisendasin endale: "Kõik läheb mööda. Saan ise hakkama." See juhtus neli-viis korda. Tundsin liiga suurt hirmu ja häbi, et helistada. Miks ma küll teile pool aastat tagasi ei helistanud! Mu elu on olnud täielik põrgu ja ma tean, et vajan abi." Esimese telefonikõne ees kõhelda ja hirmu tunda on ääretult tavaline ja ääretult inimlik. Paljud inimesed mõtlevad: "Oh, pole mul häda midagi" või "Nad arvavad, et ma dramatiseerin asju üle või haletsen ennast." Kes tahaks end tunda tobedana? Kuid terapeudid teavad, et depressioon on valus ja võib elu hävitada. Nende ülesanne on võtta teid ja teie depressiooni tõsiselt. Depressioonil on paha komme pikale venida. Kui depressioon venib pikale, kestab ka valu kaua. Kui olete kindel, et kannatate depressiooni all, haarake telefonitoru! Tihti toob juba see mõneminutiline kõne kergendust