Luule
mida on võimalik kirjeldada.
Lüürika ehk luule on kirjanduszanr, mida defineeritakse enamasti vastanduses eepikale ja
dramaatikale. (Ent kõneletakse ka ,lüürilisest draamast` ja lüürilisest meeleolust, võib-
olla tähenduses tundeline, emotsionaalne?)
Teisalt nimetatakse ka luule zanri alla mittekuuluvaid tekste ,luuletusteks`, seda eriti siis,
kui tekstid ei ole kirjutatud proosavormis. Nõnda on Schiller määratlenud oma
draamatriloogiat
,,Wallenstein" kui ,dramaatlist luuletust `.
Antiikajal ei kujunenud välja täpset lüürilise zanri mõistet. Nii ei leia me ka Aristotelese
(384-322 e. Kr.) ,,Poeetikast" nii selgepiirilist lüürika mõistet kui eepika ja dramaatika
puhul.
Süstemaatiline jaotus kolmeks zanriks ilmneb esmakordselt 16. sajandil Itaalia
renessansspoeetikas. Alles 18. sajandil muutus luule ja kunsti mõiste, see vabanes järk-
järgult antiikajast pärinevatest reeglitest. Sellel perioodil võtsid luuleteoreetikud erinevad
annaabi.ee 
