Soome kirjanduse ajalugu
Pole ainult
oma ehituselt draamalaadne vaid lausa näidendistsenaarium. Nt vanades käsikirjades on
märgitud, kes millal sõna saab. Looja on saanud aineid nii kunstist, skandinaavia ja
kodumaisest ballaadipärimusest kui ka tegelikkusest. 16.sajandi dokumendid räägivad Lõuna-
Soome aadlikust, 1383-92-aastail Häme kohtunikuna tegutsenud Klaus Djäknest, kes põletas
oma esimese naise Elina ning naise Kristiina Jönsi tütre. Luuletajat ei ole õnnestunud
tuvastada, kuid dramaaatilise vormimise kindlus, miljöö kujutamise piltlikkus ja tegelastes
ilmnev renessanslik tundejõud on andnud põhjust pidada runo sepitsejat haritud ja välismaal
liikunud meheks. Peateemad on ballaadipärased, kuigi ülesehituse ega kujutamistehnika
poolest seda ballaadiks pidada ei saaks. Teemad on surm, armastus, rüütliuhkus, naise truudus
või truudusetus. Elina meenutab mitmeid märteriidoleid, põledes leekides, poeglaps kätel.