Idamaades usuti, et taevas elavad kaks draakonit, kes nende lähedale sattunud Kuu või Päikese alla neelavad. Teati sedagi, et draakonid ei seisa tähtede suhtes paigal, vaid rändavad piki ekliptikat. Tänapäeval teame, et Kuu orbiidi asend muutub Päikese külgetõmbe mõjul - nihkub nii perigee kui sõlmede joon, tehes täisringi vastavalt 8,85 ja 18,61 aasta jooksul. Kuu tõususõlme kahe järjestikuse läbimise vaheline aeg annab nn. drakoonilise kuu (27,21 päeva, seega lühem, kui Kuu tiirlemisperiood) ja Päikese kaks järjestikust viibimist ühes-samas sõlmes drakoonilise aasta (346,62 päeva). Veenduge: need arvud ei jagu omavahel ja seetõttu pole mõtet oodata varjutuste kordumist samadel kuupäevadel. Ka ei jagu toodud arvudega Kuu faaside vaheline periood - nn. sünoodiline kuu (ajavahemik noorkuust noorkuuni, 29,531 päeva). Varjutusi oleks raske ennustada, kui poleks huvitavat kokkusattumust.
Idamaades usuti, et taevas elavad kaks draakonit, kes nende lähedale sattunud Kuu või Päikese alla neelavad. Teati sedagi, et draakonid ei seisa tähtede suhtes paigal, vaid rändavad piki ekliptikat. Tänapäeval teame, et Kuu orbiidi asend muutub Päikese külgetõmbe mõjul nihkub nii perigee kui sõlmede joon, tehes täisringi vastavalt 8,85 ja 18,61 aasta jooksul. Kuu tõususõlme kahe järjestikuse läbimise vaheline aeg annab nn. drakoonilise kuu (27,21 päeva, seega lühem, kui Kuu tiirlemis-periood) ja Päikese kaks järjestikust viibimist ühes-samas sõlmes drakoonilise aasta (346,62 päeva). Varjutusi oleks raske ennustada, kui poleks huvitavat kokkusattumust, nimelt: 242 drakoonilist kuud on 6585,36 päeva (242*27,212220) 19 drakoonilist aastat on 6585,78 päeva (19*346,620031) 223 sünoodilist kuud on 6585,32 päeva (223*29,530588) See periood avastati Vana-Egiptuses ja kannab saarose nime. Egiptuse keeles tähendab saaros
annaabi.ee 
