Merekultuur ja etikett
Skagerrakis, Gibraltari väinas, Kap Hoornist möödudes, Vähi pöörijoone ja polaarjoone
ületamise
.
Ekvaatori ületamine
Merematus, laevamehe või laeval viibinud isiku matmine merre (ookeani). Seda tehakse siis,
kui surnut pole võimalik kodumaale (või lihtsalt kuivale maale) toimetada. Vajadus
merematuse järele tekkis kauges minevikus, kui hakati tegema pikki mereretki. Kujunesid
kindlad rituaalid: nt viikingid asetasid oma lahingus langenud kaaslased drakkaritele, süütasid
laevad ning lasksid neil purjetada kangelaste maailma Valhallasse. Arvatavasti toimisid nii ka
muistsed eesti meresõitjad. Ristiusu levides rituaal muutus: laevas, kus asus surnu, kuulutati
välja lein ja selle märgiks langetati lipp. Matuse ajaks jäeti laev triivi ja meeskond kogunes
paljastatud peadega tuulealusele pardale. Surnu õmmeldi purjeriidest kotti, millesse lisati
raskuseks kahurikuul, jupp ankruketti või ballastikivi. Selline sark asetati alusele, mille üks
annaabi.ee 
