Byron, Goethe, Puškin
Viljeles ka
epigramme. Ta saadeti pagendusse Lõuna-Venemaale epigrammide sisu eest.
Kirjutab ,,Ruslan ja Ludmilla", kus räägib vana-vene/kiievi-vene ajast, kus Ruslan tahab Ludmillat
kosida. Siis tuleb nõid, kes Ludmilla röövib. 3 vägilast lähevad naist vabastama. Selle lõpp on
õnnelik. Ta ühendab kõrge luulestiili jämekoomilise stiiliga. Ta julgeb luulet kirjutada mitte
üldtuntud struktuuris.
Ujub Dnepris, kus külmetab. Kohtub Drajevskiga, kus on peres palju tütreid. Armub kõigisse
tütardesse kordamööda. Nende sõprus jätkub. Tütarde mehed on dekabristid. Puutub kokku
kasikatega.
Sügisel 3. oktoobris jõuab ta Chisinausse, kus tööle hakkab. Ta tegi paberitööd kui karistust. Ta
saadeti ju Peterburist ära, seal polnud seltskonnaelu.
Lõunas kirjutab ,,Lõuna poeemid", ,,Kaukasuse vang", ,,Bachtsisarai purskkaev". Need lähtuvad
romantismist.