Vanaaja konspekt kaartidega
Enne müntimist kasutati varem
rituaalses funktsioonis olnud raudvardaid- obolos. 7/6 saj võeti lüüdlaste järgi kasutusele müntimise kunsti.
Mündid võeti kasutusele ilmselt palgasõduritele maksmiseks, 6 saj tegid seda mitmeid Kreeka linnad.
Rahamajandus kujunes suht kirjult, kuna igal linnal oli oma kaal ja vääring mündile. Kreeklased kasutasid
suures osas hõbedat, väiksemates vääringutes pronksmünte. Varasemad nimetused kandusid üle müntidele:
6 obolost (pronksmünt) = drahma (peotäis raudvardaid), hõbemünt.
Kreeka ühiskonna tipu moodustasid siiski aristokraadid. Nad olid suurmaa valdajad. Nende rikkuse
moodustas mingi osana ka karjakasvatus. Hobustega seotud tugevalt. Hippioi- ratsamehed. Tööjõud ilmselt
moodustus orjadest (ülikute majapidamistes olid Hesiodose järgi mujalt toodud orjad). Samas paljud
talupojad olid võlasõltuvuses aristokraatidest. See tõi kaasa väikeomanike maavalduste mineku
suuromaniku kontrolli alla.
annaabi.ee 
