Nimetu
saama samad eesõigused, mis olid Leedu aadlil. Kolmandaks pidid kõik ametikohad
täidetama sakslastega, kuid kui õiget meest ei leitud, siis toodi see tegelikult mujalt.
Viimane oli Augsburgi usutunnistuse tunnustamine. Sigismund II August lasi
unioonidiplomile panna lõpulause, mille kohaselt lubas neid tingimusi täita juhul, kuui
need ei lähe vastu tema enda ja Leedu ülimusõigusega. Hertsogit kohapeal pidi esinama
Chodkiewicz. Liivimaa jagati nelja distrikti: Riia, Duraida, Võnnu ja Dragovitsh. Nende
eesotsa pidi olema kohalike hulgast nim kastellaanid. Nemad said koha/õiguse Leedu
seini tööst osa võtta. Distrikti loomine oli pks esimesi halduslikke samme. Igas distriktis
pidi olem amaakohus. Pidid ajama nii tsiviil kui ka kriminaalasju. Pidi rajatama ka
kõrgem kohus ( kolleegium), mille moodustavad 4 kastellaani, seda juhtib administraator.
Jaotus 4 distrikti jääb püsima kuni 1582 aastani.
1569 peetakse Ljubinis(?) järgmist olulist Poola-Leedu enda tähtsat istungit
annaabi.ee 
